Ajaloo põhiperioodid
1119a loetakse Bologna kooli esimeseks ülikooliks
Euroopas. Põhja-Euroopas loetakse esimeseks Ülikooliks Uppsala ülikooli (15.saj). Ülikoolid
esinesid korporatsioonidena, ning neid võis vaadata õpilaste ja õpetlaste
tsunftidena/gildidena. Oli ülikoole mida vedasid üliõpilased (nad maksid õppejõududele) ja oli
ka ülikoole mis kuulusid õppejõududele. Haridus oli ühtne üle Euroopa, õppimine käis ladina
keeles. Ülikoolid jagunesid üldjuhul 4ks teaduskonnaks:
Kunstiteaduskonnaks ( seal oli 7 vabakunsti: trivium - grammatika, dialektika, retoorika ja
quadrivium aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika), peale selle oli ka
õigusteaduskond, usuteaduskond, arstiteaduskond.
Keskaegse maailmavaate ettekujutuse järgi tuli autoriteet minevikust. Tugineti antiik
teadlastele/õpetlastele. Keskajal ei tuntud Kreeka autorite teoseid mitte Vana-Kreeka kaudu
vaid araablastelt. Põhiline probleem seal oli ristiusu ja antiik filosoofia ühendamine. Ristiusk