Tammsaare ja Gailit elulugu
Koomilise sugemeid A. H. Tammsaare loomingus.
Ülev-traagiline ja madal-koomiline - nende kahe polaarsuse vahel lugematuis
üleminekuastmeis kõigub kirjandus. Alates jantlikust naljast, mida esimestena tutvustasid
meile meie esimesed haritlased-kalendrisepad Kreutzwald ja Faehlmann, põhjalikumalt meie
esimene realist - noor nalja-Vilde, on eriti koomika ajanud lopsakaid õisi meie
talupojakultuuriga jutukirjanduses. Niipea kui see kirjandus hakkas saama kunstitead-
likumaks, vabanedes köster-kooliõpetajate ebaalgupärasest halemeelsusest ja üle jõudes
järelromantismi rahvuslikust idealismist, on see vaistlikult tunnetanud oma lopsaka
sigimispõhja koomikas, millelt ta pole lahkunud tänapäevani realistlikumas, maalähedasemas
harus. Kui säärane kalduvus poleks omane kõigile talupojarahvaste kirjandustele, oleks
tahtnud tembeldada seda eestlastele kuidagi koguni erilisel viisil pärisomaks.