Eesti kirjanduse ajalugu I
näitlused ja naljandused ei küüni kuigi kõrgele.
Koidula järel kujunes arvestatavamaks näiteirjanikuks Juhan Kunder (1852-1888), 1874. kirjutatud
ja aasta hiljem "Vanemuises" lavastatud "Mulgi mõistus ja tartlase tarkus" (trükis 1881), "Muru
Miku meelehaigus" (1882), "Varastatud vorst" - matkivad tugevasti Koidula näidendeid. "Kroonu
onu" (1885) kuulub eesti näitekirjanduse õnnestunumate teoste hulka.
Näitekirjanikuna esindas Kunder selgesti meie näitekirjanduse järgmist, mitmeti
kunstitaotluslikumat arenguetappi. Uut tõusu hakkasid oma komöödiatega rajama Jakob Liiv, Jüri
Orgusaar, August Kitzberg.
23. Rahvusromantilise ajalooproosa esteetika ja hoiakud: E. Bornhöhe (,,Tasuja" jm), A. Saal,
J. Järv jt.
1880. aastate proosa kõige iseloomulikumaks ilminguks oli rahvusromantiline ajalooline jutustus,
kandvaks autoriks Eduard Bornhöhe (1862-1923), väga noorelt kirjutas ajaloolise jutustuse
annaabi.ee 
