Looming ma küpses eas kirjani- "Ega me ometi sellepärast vihased ole?..." gelaste ja keelekasutu- Jutte ja luuletusi 1979a slikkust. Romaanid ja "Vari" lugu lähimast minevikust 1892 a. "Rukkivihud rehe all" valimik luuletusi 1964 e, mida iseloomustavad"Meil aia-äärne tänavas" lastelaulud 1957 ne, rikas kujundlikkus, "Löö, süda, õitsele!" laulik 2005 (kogumik) d ja onomatopöa. elasteluule sünd. Tugevnes kunstitaotluslik suund, mis oma tipptase- alse kirjandusharu väljakujunemine. Lastenäidendi tekkeperiood. d ja vaimulikud). atud näidendite kõrval "Lastenäidendid" kogumik 1928 a. did. Lastejuttudes vahel-"Lastejutte" 1979 a. realistlik-humoorikatega. mikus "Lastenäidendid! statavad hälli-, hüpitus- "Lapsepõlve kungla" värsikogumik 1923 a. tatud ohtralt kõlakujun- "Upa, upa oalilli" valimik luuletusi 1972 a. dusi ja kordusi. Rõhutas arendamisel.
siis omandab tekst kunstikavatsuslikkuse kõrval ka dokumenteeriva mõõtme. Autor ei loo teksti ainult fabuleerimisrõõmust, vaid ka sooviga osutada väljapoole teksti reaalsust jäävatele asjadele, mis seal tähele- panelikku suhtumist väärivad. Lugejale ei pakuta pelka fiktsiooni, vaid vahendatakse reaalset maailma, mille suhtes tal tuleks võtta moraalne seisukoht ning seda ka igapäevaelus järgida. Neid kaht valda ühendab aga eeskätt kunstitaotluslik keelekasutus. Tarbekirjandust eristab looduskirjandusest nihe teksti struktuuris. Tarbetekst on üldiselt heterogeenne, seda nii temaatika kui stiili poolest, samuti on tal sageli mitu autorit või koostajat. Seal esitatakse hulgaliselt mitmesuguseid praktilisi andmeid – näiteks teavet mingi piirkonna loo- duse, ajaloo, vaatamisväärsuste, teenuste ja hinnataseme kohta; infot esi- tatakse nii jutustava tekstina kui ka tabelite, jooniste või skeemidena.