Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus
Seda ma ei tea ja see on minu tõsiseim puudujääk, see on tühimik, mida tunnen sügaval oma loomuses, kuid
ma ka austan seda. Ma lepin sellega, et ma ei näe, aga usun siiski. Selle võimalikkus seisab selgelt mu silme ees, ent
on siiski minu eest salajas." Teisest küljest usub Schleiermacher, et ükski ajalooline religioon ei ole tekkinud kunsti
süvenemise läbi: ,,Ma pole kunagi kuulnud midagi kunstireligioonist, mis oleks rahvaid ja ajastuid valitsenud." Sellegi
poolest on ta kunstireligiooni võimalikkuses veendunud; ja ta võttis selle termini kasutusele millegi kohta, millest ta ise
suutis enda arvates tunnetada ainult abstraktseid piirjooni.
Kunstireligiooni ja muusika seost rõhutas teine oluline 19. sajandi alguse saksa romantik kirjanik Ludwig Tieck
(1773-1853): ,,Muusika on kindlasti usu sügavaim müsteerium, müstika, terviklikult ilmutatud religioon. Tunnen tihti,
et see on veel ikka loomisjärgus ja et selle meistrid ei tohiks ennast kellegi teisega võrrelda