Tiit Lauk humanitaar
../ vaimse kasvataja kateedrisse” (silmas on peetud Estonia
kontserdisaali – T.L.); Artur Rinne kohta: “Nüüd me teame natuke lähemalt, kust see laulja
korjab endale labaseid võtteid ooperis stiilirikkumiseks.” Artikkel lõppes noomiva sõrme-
viibutusega Estonia juhatuse suunas: “/.../ kas “Estonia” kunstiline juhatus ei tunne huvi, kus
esinevad ooperijõud väljaspool?” See polnud sugugi ainus Visnapuu džässi maha tegev
kirjutis; oma artiklis “Jazzist ja kunstipoliitikast”255 kirjutas ta juba 1934. aastal: “Kui hoida
stiili, ei peaks ettekannete juure müüdama ainult eeskava, vaid ka pits viina ning seadma sisse
tantsupõrand.” Visnapuu džässipõlgus kulmineerus nõukogude võimu ajal 1940. aastal
kirjutatud artiklis “Haige ja terve muusika”. 256 Maret Tomson juhib oma eestikeelse muusi-
kakriitika uurimuses (Tomson 2008: 51) tähelepanu faktile, et see on tähelepanuväärne
kirjutis mitmel põhjusel