ESTEETIKA
eneseväljendusena
Renessansijärgsed arengud
· Manerism (16.-17. Saj) ära pöördumine renessansiaja harmooniliste ja tasakaalustatud
kompositsioonide juurest kunstlike ja isepäiste kaunistuste juurde (nt skulptuuris nn
figura serpentina (plastlik, tehislik, väänlev), kirjanduses pidulik ja mänguline
väljendus, kaunistused, sõnamäng). Termin võeti kasutusele 18.saj. Jäi baroki ja
renessansi vahele. Üldiselt on tegemist kunstiperioodiga, mis on kunstlik, pateetiline,
ülespuhutud, pidulik ja tehislik. See tähendab ärapöördumist renessansi harmooniast ja
tasakaalust.
· Kunstniku kujutlusvõime, loovus, oskused ja nn disegno interno (sisemine pilt) astetati
looduse matkimisest kõrgemale.
· Manerismi leidub ka aiakujunduses: purkkaevud, koopad, lehtlad.
· El Greco oli tüüpiline kunstnik manerismis. Sisemine pilt asendatakse looduse
matkimisest kõrgemale.
Barokk (1575-1770)
annaabi.ee 
