Courbet maalis aastal 1851 "Kivilõhkujad". Ta tahtis selle maaliga näidata rasket tööd, mida nad teevad, hoolimata lõikavast tuulest ja kõrvetavast päikesest. Nägusid ta ei näita, aga käed ja kehad on hästi välja toodud. Figuurid täidavad peaaegu lõuendit. Tagaplaani maastik on üldistatud, esiplaani kivid ja rohukõrred on detailselt esile toodud. Kui 1855. aastal toimus maailmanäitus, siis tema töid "Matus Ornans´is" ja "Kunstniku ateljee" kunstiosakonnas ei aktsepteeritud. Kunstnik ei loobunud ja pani need sissepääsu ligiduses ise välja, kasutades esimest korda sõna "realism".Pariisi Kommuuni ajal võttis osa rahva võitlusest. Kui see lagunes, siis arreteeriti ta süüdistatuna Vendome´i samba purustamises. Aastal 1875 põgenes Courbet Sveitsi, kus ta ka suri. Nelikümmend aastat hiljem toodi ta põrm Prantsusmaale. Maale 1845 " Flagy talupojad " 1853 " Suplejad " 1854 " Kohtumine " 1866 "Magajad"
Lahendas mõrva. Dolly Bantry- kolonel Bantry naine, tema maja raamatukogutoast leiti laip, uudishimulik, oli sokeeritud, kuid väga vaimustunud mõrvast, helistas Miss Marple'ile ja palus tal juhtumit uurima hakata ning kibeles ka ise sellest osa võtma. Komissar Melchett- riigi ülemkonstaabel, üks mõrva uurimise juhtidest. Basil Blake- noormees, keda paljud ei sallinud tema üleoleva käitumise tõttu, karmi minevikuga(lapsepõlv). Töötas Lemville stuudios kunstiosakonnas, disainis rekvisiite. Korraldas tihti pidusid. Tõmbas hästi noori tüdrukuid ligi, tüdruksõbraks oli Dinah Lee(välimuselt väga sarnane Ruby Keen'ile), üks kahtlusalustest. Josie Turner- Ruby nõbu ja kolleeg, pahkluu vigastusega tantsja hotellis Majestic, osav valetaja, kadestas Ruby't tema heade suhete tõttu Jeffersonidega(rikas perekond), rahalistes raskustes, salajases abielus Mark Gaskelliga, üks Ruby mõrvaritest(oli ka kahtlusalune).
alaväärtuslikuks kuulutamist. Oma silmaga ei saa ju näha mütoloogilisi või allegoorilisi süeesid. 9) Nimeta kaks Courbet` maali! * ,,Matus Ornans'is" * ,,Kivilõhkujad". 10) Kuidas on Courbet seotud realismi kui kunstistiili nimetuse tekkimisega? Courbet´ kunst kutsus esile akadeemilise ringkondade ja kodanluse poolt vastulöögi. 1855. aastal keelduti tema teoseid ,,Matus Ornans´is" ja ,,Kunstnike ateljee" eksponeerimast maailmanäituse kunstiosakonnas. Courbet eksponeeris oma tööd iseseisvalt näituse sissepääsu lähedal paviljonis ja pani sellele pealkirja ,,Realism". Näituse kataloogi eessõnas rõhutas ta demokraatlikkuse nõuet ning iseloomustas oma loomingu printsiipe: anda edasi tõde. Luua elavat kunsti. Näitus ja selle kataloog kindlustasid realistlikku kunstisuunda prantsuse kunstis ja vallandasid laialdase poleemika. Viimane kandus kaugele väljapoole Prantsusmaad.
annaabi.ee 
