KONRAD MÄGI
"Madonna" (1923–1924). Konrad Mägi’ esimene teadaolev portree on Norra tütarlapsest.
K. Mäe viimane loomeperiood on seotud kodumaaga. Kunstikooli "Pallas" suvebaasis
Saadjärvel maalis ta erakordselt helged, peaaegu läbipaistvad maastikuvaated. Mis tõendasid
taaskord tema erilist annet ning julgust erineda kaasaegsetest, luues erakordseid ning hinnatud
teoseid.
Olles niisugne maalija, kes järjekindlamalt kui mõni teine kunstnik jälgis
internatsionaalseid kunstinorme, kes vaimustus ebatavalisest ja eksootilisest, leidis Mägi oma
tunnetele ja maailmamõistmisele koondkujutusi lõpuks siiski kodumaa tagasihoidlikes ja
lihtsates loodusepiltides. Neis töödes kajastub selgemini kui kunagi varem meistri sisemine
tõsidus ja aastatega kaasnenud tunnete väärikus, elutarkus. Maastik ei ole enam kunstnikule
ainult tundepeegel. Subjektiivsete meeleolude kõrval näib Mägi üha enam olevat mõistma