Isiklikult nimetaksin neid veidraks, sest minu jaoks on need keeruliselt mõistetavad, ühel hetkel on tunne, et kuulen ja näen ühte asja, aga hiljem uuesti seda tehes, on mõtted muutnud ja nägemus täiesti erinev esimestes. Võiks isegi öelda,et muusika ja kunsti erinevuseks on vahend kuidas neid mõistetakse, ühte kuulatakse ja teist vaadatakse, aga lõpptulemus, see, et kõik mõstavad seda erinevalt on ikkagi sama. Avargandis on ja jääb raskesti mõisetavaks lihtiminsesele, aga kunstinikule võib see olla suurepärane teos millest ei tasu mitte mingil juhul ilma jääda. Keirit Nurmik 12a
Noore Velázqueze talent leidis aga kohe tunnustust, aastal 1623 asub Velazquez Madriidi, kus võidab kõikvõimsa peaministri Olivarese ja kuningas Felipe IV poolehoiu. On teada, et Felipe IV on öelnud, et ta soovivat, et teda mitte keegi peale Velázqueze ei portreeriks. Sellega oli Velázqueze elusaatus otsustatud. Õukonna portreemaalijana kuulus ta eluks ajaks kuninga alalisse kaaskonda, mis aga ei taganenud kunstinikule kaugeltki jõukust. See tegi ta sõltuvaks oma kuningliku heategija kõikvõimalikest tujudest. Järgnevatel aastatel maalib Velazquez rea kuninga, tema perekonnaliikmete ja peaministri portreesid. Aastatel 1629-1631 veedab Velázquez poolteist aastat Itaalias peatudes pikmalt Veneetsias ja Roomas. Otsustava tähtsusega meistri kunstiarengule oli tutvumine Veneetsia maalikunstiga, eriti Tintoretto loominguga. Madriid
annaabi.ee 
