Kultuurile kulutatud raha on investeering enesesse.
eramu on üldsusele palju vastuvõetavam kui kupüüride kaootiline jagamine
rahvamajadele või raamatukogudele. Kuid samamoodi nagu meie võsukesed
vajavad arenemiseks ning lõbutsemiseks mängukannidega hullamist, on
täiskasvanud inimese siseelu kultuurituse südantrebestavast hädakisast kajatuna
seest õõnes nagu vanadusest räsitud tammepuu, kui ta ei suuda või ei oska tajuda
ning tunnetada tõelist kunstinaudingut, mis on reaalselt võimalik ainult materiaalseid
ja hingelisi väärtuseid ühte sulatades.
Lõunamaade sinitaeva kuldselt pimestava kumaga päikesekiirte all lõõgastujaid võib
lühinägelikult küll nimetada raha tuuldeloopijateks, kuid tegelikkuses on
kõikvõimalikud ekstreemsed ettevõtmised ja elamused tõelisteks pärliteks, mis on
väärt iga senti, mis neisse paigutatud on. Kui jalutada keset Kartaago varemeid,