Tolstoi realismi eesrindlike klassikute traditsioone, kes avasid paljastatava nähtuse olemust teravdatud satiiriliste kujude abil. Väga veenvalt rõhutab kirjanik rahvaste alistamatust, kõikide imperialistlike avantüristide hukkumise vältimatust. Maailma saatuse üle otsustab lõpuks töötav rahvas. Tõepärane on romaani lõpp, mis näitab kõikide maailmavallutamiskatsete nurjumist ja rahvaste võimsust. A. N. Tolstoi teaduslik-fantastilised teosed paistavad silma talle omase kõrge kunstimeisterlikkuse poolest. A. N. Tolstoi kunst väljendub kõige täiuslikumalt kõigepealt kujude plastilises väljajoonistamises, oskuses esitada neid nagu elavatena oma ilmekuse ja selgusega. Kujude reljeefsus sulab tal ühte värvirikkusega. Nii portreede, maastike kui ka olukordade kirjeldamisel maalib kirjanik nähtusi nende elulises täisverelisuses suure, küpse kunstniku hoole ja nõudlikkusega. Romaanides «Aeliita» ja «Insener Garini hüperboloid» ilmneb omapäraselt A. N. Tolstoi loomingu
,,Tundekasvatus" (1869), mis samuti lahkab tegelikkuse ja romantiliste unelmate vahekordi. Postuumselt ilmus ,,Bouvard ja Pecuchet". Flaubert on mitmes teoses käsitlenud ka ajaloolist ja legendaarset ainestikku, nagu traagiline armastuslugu muistses Kartaagos orjade ülestõusu taustal romaanis ,,Salambo", usufilosoofiline ,,Püha Antoniuse kiusamine" ja novellikogu ,,Kolm lugu". Tema ilukirjanduslik looming poel mahult suur, kuid seda kaalukam kunstimeisterlikkuse ja ideelise sügavuse poolest, mis tõstab ta nii oma ajastu kriitilise kujutajana kui ka järelpõlvede õpetajana maailmakirjanduse klassikute hulka. 4. ,,Madame Bovary" analüüs 5. Ülevaade ,,Noor-Eesti" tegevusest "Noor-Eesti" oli kirjanduslik rühmitus Eestis. Esindab 20. sajandi alguse kultuurimurrangut ja tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena. Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. 1903
annaabi.ee 
