Kirjanduse Secunda teine arvestus
räägib Põhja-Aafrikas, Kartaago linna langemisest. Seal kasutab ta reisil nähtud ja kogutud
materjali. Seejärel läheb jälle mitu aastat aega, kuni ilmub järgmine teos "Tundekasvatus".
Üks noormees läheb laevaga Pariisi. Tutvub laeval ühte kunstnikku, kes on hästi tore ja siis
armub tema naisesse. Flaubertilt on veel mõned raamatud ilmunud: "Püha Antoniuse
kiusamine" ja "Kolm lugu". Sellega tema loominguline pagas ka piirdub. Flaubert ise pidas
kirjandust erapooletuks kunstimeetodiks. Tulebki lihtsalt kirjeldada.
Seda on nimetatud antiromantiliseks teoseks, sest see armastus, mis teoses oli, oleks pidanud
tooma õnne, rõõmu ja rahulolu, kuid see pigem rikkus inimesi. Iseeneses heideti ette seda, et
üks sitautsioon, kus Emma ja Leon sõidavad tõllas, mille kohta kirjutatud ei ole mitte midagi,
aga mõista on antud kõik (see pole kombeline). Flaubert mõisteti õigeks. Võib-olla selle
kohtuprotsessi pärast pidas Flaubert 5 aastat pausi