naise emakasse. Esimene edukas embrüosiirdamine Inglismaal 1890 kahe küülikutõu vahel 1930.-1950. a. üksikud siirdamised erinevates liikides- küülikud, malmbad. Uuriti ema mõju lootele. Alates 1950 põlumajandusloomadel- avastati hormoon, mille manustamisega vallangus emasloomal superovulatsioon. TEHNOLOOGA (õpik lk 25) 1. Superovulatsioon, mille käigus küpseb ja eraldub korraga kuni 10 munarakku. 2. Kunstilk seemendus 3. 6-8 päeva pärast pestakse viljastunud munarakud välja. 4. Embrüod pannakse söötmele, valitakse välja kõige paremad. 5. Valitud embrüod siiratakse mitme emaslooma kehasse (surrogaatlus e retsipientlus) VILJASTAMINE in vitrio ehk katseklaasis- kunstliku seemendamise asemel viljastatakse munarakud laboris katseklaasis. Töötati välja 1970.aastate teisel poolel. EMBRÜOSIIRDAMINE INIMESEL Kasutatakse peamiselt viljatuse puhul.
KOKKUVÕTE Kunstlik viljastamine on alternatiivne võimalus saada lapsi, mida kasutavad paarid, kes loomulikul teel lapsi ei saa. Kunstlik viljastamine on iseenesest ravi, millel on mitu etappi ning see on nii füüsiliselt kui ka vaimselt kurnav. Protseduur on selle läbielavatele paaridele emotsionaalselt väga raske ning mõned inimesed ei talu seda pinget ning loobuvad. Lisaks sellele on see protseduur kulukas ning tihti on raha leidmine keeruline. Kunstilk viljastamine õnnestub kõige rohkem naistel, kes on alla 40. See on juba selline vanusepiir,kus on ka viljakatel paaridel loomulikul teel lastesaamine raskendatud. Uurimustöö käigus küsitlesime kahte naist, kes on selle protseduuri läbinud. Otsisime informatsiooni ka internetist. Selgus, et kuigi see ei ole naiste lemmikviis lapsi saada, on see sageli ainus pääsetee. Emotsionaalselt on see väga kurnav protsess kogu perele. Kõik saab alguse muidugi pere finantsolukorrast