Majanduspoliitika
oli tähtis edu ja edasiliikumine, siis Lutheri jaoks oli oluline jääda jumalast antud ameti juurde
ning teha oma tööd korralikult. Kalvinism rõhutanuks justkui rohkem relatiivset, luterlus
absoluutset. Kalvinismis domineerib maailma alistamine, ääretu individualism ja umbusk riigi
vastu. Luterluses on esiplaanil distsipliin, täpsus ja usaldusväärsus.
Kindlasti soodustas tööstuse arengut puritaanide seisukoht, kus kainet otstarbekust eelistati
kunstilisemate motiivide kasutamisele. Ülimaks kui esteetilist naudingut pidasid puritaanid
loomulikkust, lihtsust ja praktilisust. Eriti kehtis see tarbekunsti ja inimeste riietuse kohta. See
tendents aitas sisuliselt kaasa tootmise standardiseerimisele: milleks asja ilustada, kui ta funkt-
sioon sellest ei muutu ja tootmisprotsess selle tõttu keerukam ja kallim on?
Puritaanlike ja üldse protestantlike põhimõtete ellurakendamisel pingutati kindlasti ka üle.