Haridus Eesti kultuuris
Esimensena avati(1906.a. sügisel) Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastekool, mis
1913.aastal muudeti kekskooliks. 1915.aastal töötas kogu Eesti alal kokku 35 mitmesugust
keskõppeasutust.
1914.aastal muudeti vene õppekeelega kõrgem algkool Eesti Aleksandri
Alampõllutöökooliks.
1911. aasta andmete alusel tegutses Eestis 12 vabrikukooli.
2. sajandi esimesel kümnendil levis mõjuvõimsalt juba päevaleht oma teaduse-, kirjanduse- ja
kunstilisadega.1906. aastal hakkas ilmuma " Eesti Kirjandus". 1907.aastal ilmus igas linnas
kohalik ajaleht. 1900-1906.a. trükiti K.A.Hermanni entsükloppdiat " Eesti Üleüldine teaduse
raamat", ilmus ka J. Aaviku " Keeleline Kuukiri" (1912-1914) ja V.Reimani toimetatud " Eesti
Kultuura" I-IV (1912-1915). Algas rahvuslike teaduste areng, keeleteaduse doktoriteks said
M.Veske, J.Hurt, K.A. Hermann. Oskar Kallas kaitses doktroiväitekirja eeesti rahvaluule alal.
1906
annaabi.ee 
