Need on väga mitmekesised: enimtuntud Bayreuthi, Salzburgi ja Edinburgi festivalidest alles kujunemisjärgus olevateni; klassikalistest väga kaasaegseteni; suurtest popp- ja rokkmuusika kogunemistest väikestes külades peetavate minifestivalideni. Esindatud on ooper, klassikaline muusika, kaasaegne muusika, maailmamuusika, jne. Lõuna-Euroopas on festivalid ülipopulaarsed ja toovad kaasa massiturismi festivalide toimumispaikadesse. Nüüdseks on need igal pool, nii suurtes kunstilinnades kui kõrvalisemates kohtades. Festivalid rahu otsivas Euroopas Sõja lõppedes hakkas leinav ja sokeeritud Euroopa otsima viise, kuidas ravida oma haavu, suunata inimesi rahu, koostöö ja inimlikkuse poole. Euroopa festivalid kannavad endas väärtusi, mis sellele ühiskonnale olulised on. Need on Euroopa kultuurielu tugevalt mõjutanud, aidates kaasa muutustele kunstivormides ja tutvustades maailmaklassi kuuluvaid autoreid ja esinejaid. Festivalide repertuaar laienes tunduvalt 17. ja 18
kõnelevad üldlahenduse vormirangus, joonistuslik selgus ning värvikäsitluse iseärasused päris selget keelt akademistliku suuna domineerimisest.Laikmaa tegi õppereise Belgiasse, Hollandisse, Prantsusmaale, Austriasse ja Soome ning asutas 1903. a. ateljeekooli (Tallinnas esimene Eesti Kunstiõppeasutus) ja 1907. a. Eesti Kunstiseltsi.Samuti korraldas ta näitusi ja vanavara ainelist kogumist. 1907-09.a oli Laikmaa maapaos ja töötas peamiselt Soomes.Ta reisis 1909-13.a Lääne-Euroopa kunstilinnades ning elas 1910-12 .a Capril ja Tuneesias; avaldas muljeid ajakirjanduses ("reisikirjad "Teelt") ning lõi neil aastail palju maastikumaale. Aastatel 1913-32 töötas ta Tallinnas loovkunstnikuna ning pedagoogina, aastani 1920 oli ta ka Eesti Kunstiseltsis, Eesti rahva Muuseumis jm. Laikmaa maalis sel ajal oma esimesed meisterlikud Eesti maalid, tõi neis esile Läänemaa ja saarte looduse omapära ja mitu autoportreed. Hakkas samal ajal viljelema lillemaali.
1899 Tallinna, tegutses 1900-07 Haapsalus ja Tallinnas loovkunstnikuna. Tegu õppereise Belgiasse, Hollandisse, Prantsusmaale, Austriasse ja Soome. Asutas 1903. a. ateljeekooli (Tallinnas esimene eesti kunstiõppeasutus) ja 1907. a. Eesti Kunstiseltsi. Korraldas näitusi ja vanavara ainelist kogumist. Maalis impressionismimõjulisi psühholoogilisi pastellportreid eesti haritlastest. Oli 1907- 09 maapaos, töötas peamiselt Soomes, reisis 1909-13 Lääne-Euroopa kunstilinnades, elas 1910-12 Capril ja Tuneesias; avaldas muljeid ajakirjanduses ("reisikirjad "Teelt"). Lõi neil aastail palju maastikumaale. Tegutses 1913-32 Tallinnas loovkunstnikuna ja pedagoogina, aastani 1920 ka Eesti Kunstiseltsis, Eesti rahva Muuseumis jm. Maalis sel ajal oma esimesed meisterlikud Eesti maalid, tõi neis esile Läänemaa ja saarte looduse omapära ja mitu autoportreed. Hakkas samal ajal viljelema lillemaali. Looming arenes 1920. aastate keskpaigast maalilisuse ja realismi suunas
annaabi.ee 
