Giovanni Boccaccio „Dekameron“
Maailmakirjandus II
Essee
Giovanni Boccaccio „Dekameron“
Giovanni Boccaccio (1313-1375) sündis kaupmehe perekonda ja kasvas üles Firenzes.
Usutakse, et Boccacciot õpetas Giovanni Mazzuoli, kes tutvustas teda varakult Dante
loominguga. Kirjanikuks kujunes ta Napolis, kuhu ta läks ise soovil äri ja õigusteadust
õppima. Boccacciot ei huvitanud kumbki, kuid teda paelus Napoli kuninga õukond, mille
kunstilembuse tõttu ta kiindus kirjandusse. Tema varasemad mõjutajad olid Paolo da Perugia,
humanistid Barbato da Sulmona ja Giovanni Barrili ning teoloog Dionigi da San Sepolcro.
1330. aastatel sai Boccaccio isaks, sündis kaks ebaseaduslikku last: Mario ja Giulio.
Boccaccio loominguline tegevus algas 1330ndate paiku. Ta kirjutas nii luulet kui proosat.
Tema looming on mahukas ning mitmekülgne. Oma peateose, klassikalise novellikogu
"Dekameron" kirjutas ta aastatel 1349–1353. 1350