Kunst mõjutab maailma Inimeste poolt loodud kunst on eksisteerinud sama kaua kui esimesed inimesed maailmas. Eelkõige tuntakse kunsti kui vahendit eneseväljendamiseks. Mis saaks olla ühe autori jaoks isiklikum kui tema loodud teos? Muusiku ja kunstilembese isikuna võiksin rääkida pikalt kunsti mõjust oma elule. Millisena aga näeb ülejäänud maailm kunsti ning kui maailma muutev kunst tegelikult on? Olen omandanud arvamuse, et eriti suure mõjuga tänapäeval on teosed, mis peegeldavad ajalugu. Filmid, raamatud, analüüsid vanadest käsikirjadest. Need on justkui abivahendid mitte unustamaks minevikus tehtud vigu. Ütleb vanasõnagi kes minevikku ei tunne elab tulevikuta. Eriti pidades
ta 1504. aastani. Aastatel 1505- 1508 oli ta Firenzes. Seal oli ta silmitsi tõelise väljakutsega: Leonardo da Vinci ja Michelangelo olid püstitanud kunstis uusi norme: sellistest polnud varem unistatudki. Raffaelil puudusid Leonardo tohutud teadmised ja Michelangelo jõulisus. Mõlema kunstigeeniusega oli nende ettearvamatuse pärast raske läbi saada. Ent Raffael oli leebe iseloomuga, mis tuli kasuks suhete seadmisel mõjuvõimsate patroonide- paavstidega. 1508 suundus ta Rooma, kus teenis kunstilembese paavsti Julius II juures, dekoreerides Vatikani palee saale ja tegutsedes ka arhitektina- ta jätkas Baramante tööd Püha Peetruse katedraali kallal. Paavst Julius II palus Raffaelil freskodega kaunistada kolm piduruumi Vatikanis, nn. stanza`d. Esimene Raffaeli kaunistatud ruum on Stanza della Segnatura ehk allkirjaruum, kus paavstid kirjutasid alla bulladele, paavsti pidulikele läkitustele. Lisaks allkirjaruumile maalis Raffael veel Heliodoruse stanza ja Tulekahju stanza
Ta oli mnda aega pime, ta ngu oli tundmatuseni paistes ja keliiges murdunud. Peale selle oli ta saanud raskeid pletushaavu. Aadlisoost autohull pidi le elama mitu operatsiooni, kuid ta tervis jigi pduraks. Lordil oli raskusi hingamisega, eriti sealsel inglise talvel. 1903.aastal veetis ta talve esmakordselt Egiptuses, kus huniiskus ei tuse peaaegu iial neljakmnest protsendist krgemale ideaalne kliima paranejale. Sellest peale veetis Carnarvon iga talve Niiluse res, hakates kunstilembese inimesena aina enam ja enam huvituma arheoloogiast. Oma kolmandal talvel Egiptuses asus lord Carnarvon tle vljakaevamistel. Muide, tiesti edutult. Ta kasutas juhust paluda nu Kairo muuseumidirektorilt sir Gaston Masperolt. Too soovitas talle tutvuda briti arheoloogi Howard Carteriga mehega, kel oli palju erialateadmisi ja idealismi, ent vhe raha. Carter oli Egiptuses ttanud aastast 1890. Muististe osakonna juhatajana oli
annaabi.ee 
