Eesti kirjanduse ajalugu II kordamisküsimused kevadsemestril
koostöö, suure ja väikese, kosmilise ja isikliku ühendamine, avatud ruum, avastamine ja ehitamine.
Autorid: Deboora Vaarandi, Uno Laht, Ilmi Kolla, Lehte Hainsalu, Paul Haavaoks, Jaan Kross,
Ellen Niit, Ain Kaalep.
2. Artur Alliksaare luule.
Tuntuim teos: „Olematus võiks ju ka olemata olla“.
Väga vastuoluline looming. Kohati arbujalik, siis jälle raskes barokkstiilis. Nooremana on „veel
arbujalikum kui arbujad ise“, vormirangus, kõlaline elegants. Ilu- ja kunstikummardus, lihvitud
sõnakasutus, maksimalism, eksistentsialism.
Luulestiil muutub järsult pärast vangilaagrist vabanemist. Väga pikad read, vabavärsis tekstid.
Kõlamängud, tuletised, poeetilised etümoloogiad, paradoksid, äkkpöörded. Struktuur on pealtnäha
amorfne ja laialivalguv.
3. „Kuuekümnendatelikkuse” tähendused eesti kirjanduses.
60.-te alguses oli sulaaeg. Kirjandus oli optimistlik, romantiline, allegooriline (loodusallegooria,
annaabi.ee 
