Eduard Viiralt
Viiralti teine personaalnäitus Pariisis, mis toimus 1928. aasta aprillis A.-G. Fabre'i galeriis,
koosnes põhiliselt monotüüpiaist. Esimene personaalnäitus leidis aset poolaka Jan Slivinsky
galeriis ,,Au Sacre du printemps" 1927. aasta mais. Ühtlasi valiti Viiralt Sügissalongi
liikmeks, kus ta hakkas regulaarselt esinema 1927. aastast peale.
1926.-1927. aasta looming kõneleb kohandumisest Pariisi kunstikliimaga. Neid aastaid
iseloomustab eelkõige stiililine ja tehniline lihvumine. 1926.aasta tõid eristab pretsiissuse
taotlemine uusasjalikkuse vaimus, kalgivõitu plastilisus. La Grande Chaumiére'i
vabaakadeemias tehtud aktikrokiisid kasutas Viiralt estampides-aktikompositsioonides, milles
pürgis samasuguse plastilis-lineaarse selguse poole nagu joonistusteski.
Monotüüpia kõrval olid kunstniku meelistehnikateks esimestel Pariisi-aastatel puulõige ja
annaabi.ee 
