Tarapita+selle liikmed
aastat jätkas õpinguid pagulasena Helsingis, seejärel õppis
ja töötas Pariisis jm (1907-1913), võttis tsaariarmee koosseisus osa I maailmasõjast.
Kuulus 1918. aastal kunstikooli ja -ühingu Pallas asutajate hulka (1918) olles ka edaspidi
aktiivselt tegev mitmetes kunstiinstitutsioonis. Kirjanduslikku tegevust alustas vene ja
poola autorite (V. Zukovski, A. Tsehhov, B. Prus jt) teoste vahendamisest (1902-1903).
Pagulasperioodil saatis nii ajakirjale "Noor-Eesti" (jm) kunstikirju (nt "Soome
kunstinäitus Pariisis", 1908; "Salon d'Automne", 1909 jt) ning ka kirjanduslikku kaastööd.
Kõige viljakam kirjanduslik loomeperiood jäi 1920. aastatesse, mil avaldas fantastiliste
novellide kogu "Nõiasõrmus" (1919) ja legendidel põhinevate novellide kogumiku
"Hõbelinik" (1921). Ajakirjas "Looming" ilmusid piibliainelised näidendeid
"Lihavõttemäng", "Põrgumäng" ja "Mooramaa isand" (1924), seejärel lühinäidendid
"Sügiskõnelused" ja "Seitse magajat" (1927)