Eesti Kunst 1980-2000
3
loomiseni vastavalt 1993. ja 1995. aastal kehtis tõeline üleminekuaeg, kriisidünaamika
sokiperiood.
Kunsti senise finantseerimissüsteemi süvenev jõuetus 1980ndate lõpul ning selle
kokkukukkumine 1990ndate alguses koos riigikorra muutumisega toimus paralleelselt
kunstile senini omistatud eristaatuse kadumisega ning globaliseeruvast kultuuriruumist uute
kunstikeelte ülevõtmise ja kodustamisega. Nii oli kriis õigupoolest kolmekordne, leides aset
ühtaegu majanduslikul, sümboolsel ja keeleväljal. Kuna kunst ei toiminud uutes tingimustes
enam kui poliitilist iseseisvust kompenseeriv kultuuriline mehhanism (nagu seda mõisteti
nõukogude perioodil), jookseb kohaliku kunstikultuuri varasemate illussioonide ja uute
väljundite vahel põlvkondlik veelahe. Noorem põlvkond tajus kunsti senise sümboolse