Mõisted kirjanduses
Värsside arv stroofis on piiramatu, sõltudes luuletaja taotlustest.
Värsimõõt- värsipikkus. Värsimõõt põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel. Eesti luule
põhilisteks värsimõõtudeks on trohheus, jamb ja daktül.
Trohheus- värsimõõt skeemiga + -/+ -. Trohheus põhineb kahesilbilisel värsijalal ning koosneb pikast
ja lühikesest silbist, silbis-rõhulises värsisüsteemis aga rõhulisest ja rõhuta silbist.
Riim- häälikute kokkukõla, sarnase kõlaga sõnade kunstikavasuslik kordamine värsirea lõpus, mis
aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe. Tavaliselt paiknevad riimid värsi lõpus (lõppriim),
kuid tuntakse ka algusriimi ja siseriimi. Asendi järgi stroofis jagunevad riimid laus- (aaaa), paaris-
(aabb), süli- (abba), ja ristriimideks (abab). Silpide arvu järgi eristatakse ühesilbilisi ehk meesriime
(sööb : lööb), kahesilbilisi ehk naisriime (Kivi : rivi), kolmesilbilisi ehk libisevaid riime (laotama :
kaotama) jne
annaabi.ee 
