KASVATUSE KLASSIKA
Arhitektuuril on meile
möödunud aegadest palju jutustada. Kui me oma kodukoha arhitektuuri armastame, siis õpib
seda nägema ja armastama ka meie laps. Kui ema loeb luuletust, jagab ta vaimustust
lapsega. Laps ei pruugi esialgu mõista kõikide sõnade tähendust, aga ta naudib luuletuse
rütmi. Ema saab kultuuripärandit edasi anda ise sellest lugu pidades, sest leegi süütamiseks
peab ise põlema. Miks sünnib muusikute peredes sageli muusikuid, kunstnike lastel on aga
kunstikalduvus nii loomulik? Sellepärast, et laps saab kõige tundlikumal eluperioodil kaasa
armastuse muusika või kunsti vastu. Keskkond valmistab last ette ja ühel päeval ongi ta
valmis maailma üllatama. Oma meeleorganitega on ta kogunud endasse uusi oskusi ja teda
ümbritsenud vaimustust. Mõni alateadvuses talletatud elamus, meloodia või pilt võib
kunstnikku veel aastaid inspireerida. Meil kõigil on, mida anda lapsele pikale teekonnale
kaasa, ärgem vaid unustagem oma püha kohust.