soome-ugri hõimusuhted. * Riik finantseeris kultuuri otse riigieelarvest ja Eesti Kultuurkapitali (1925) kaudu. * Õppekeelena võeti kasutusele eesti keel, emakeelne haridus algkoolist gümnaasiumini. * Loodi erinevaid seltse ja liite : Eesti Kirjanike Liit, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Inseneride Ühing, Eesti Õpetajate Liit jne. * Kujunes Eesti tippharitlaskond, kõige arvukam oli meditsiini-, pedagoogiline-, ja kunstiintelligents. * Keskkooliõpilaste ja üliõpilaste suhtarvu poolest ületas Eesti enamikke Euroopa riike. Haridus Kuni 1934. aastani oli koolisüsteem kaheastmeline, hiljem kolmeastmeline. Gümnaasiumis oli humanitaar- ja reaalharu. Alg- ja keskkoolis õpetati kahte võõrkeelt (peamiselt saksa ja inglise). Humanitaarharitlaste üleproduktsiooni tõttu pandi 1930. aastail rohkem rõhku kutseharidusele. Kutseharidus
schools and churches.2 The Republic of Estonia began on a weak economic base and with an insufficient cultural heritage from the past. However, the will power and expectations of our musicians created the underlying force in further actions. During this period our symphonism took shape and the direction of its future development was determined. Several more mundane problems, however, like better organisation, flexible 1 R. K. Postimees [Tartu] 1 Mar. 1944. 2 Õie Elango, Eesti kunstiintelligents pöördeaastail 1940-1941 (Estonian Art Intellectuals in the Pivotal years 1940-1941) (Tallinn: Eesti Raamat, 1979) 17. management, founding a philharmonic institution, etc remained unsolved. It is understandable that in 22 years it was not possible to solve the numerous problems because the material base was restricted due to economic and historical conditions. It is appropriate to quote a prominent contemporary composer:
annaabi.ee 
