Retsensioon Teisipäeval, 09. detsembril, käisin Kuressaare Raegaleriis vaatamas näitust nimega ,, Sõrmede vahelt pudenenud hetked", mille autoriks on Endla Tuutma. Endla Tuutma on sündinud Lääne-Eestis, väikelapseelu veetis ta aga Venemaal, Kirovi oblastis, kuhu oli asumisele saadetud tema ema. Koolis aga käis Endla juba taaskord Eestis. Endla on õppinud nii mõneski nimekas Eesti koolis. Aastatel 1964-1968 õppis ta Tartu Kunstikooli Dekooriosakonnas, edasi õppis ta Tallinna Kunstikooli Metallehitistöödes 1968-1973. 1973, peale koolide lõpetamist töötas Endla Tartus metallikunstnikuna (valmistas ehteid ja suuri dekoratiivvorme), seda kuni 1988. aastani. 1985. aastal astus ta Kunstnike Liitu. Saare maakonna peakunstnikuks sai Endla 1989. aastal, antud töökohal töötas ta 1994. aastani. Alates 1988. aastast asus Endla tööle Kuressaare Linnavalitsusse linnakunstnikuna, millega tegeleb ta siiani. T...
Mallorcal on kasutusel euro. Mallorcal räägitakse lisaks hispaania keelele kohalikku baleaari keelt, mis on katalaani keele haru. Mallorcal on palju ilusaid liivarandu, millele on iseloomulikud heledad, kuldsed liivad. Lisaks on rannas palju ilusaid noori neiusid. Mallorca pealinn on nädalavahetuse reisiks ideaalne sihtkoht. Linn on just õige suurusega, et poodlemine oleks nauditav, mitte väsitav. Ka kunstihuvilistel on Palmas palju teha, külastada tasub Es Baluardi nüüdiskunsti muuseumi, Juan Marchi sihtasutust ja ka Pilar ja Joan Miró sihtasutust, mis asub kesklinna ääres. Lastele on enamasti enim meeltmööda akvaarium, kus saab haisid päris lähedalt vaadata, kui teil peaks selleks soovi olema. Puidust rong, mis suundub Palmast 27 km kaugusel põhjas asuvasse nägusasse Sólleri linna, sõidab
kunstniku Paul Gauguin'i omaga, kes oli postimpressionist. Tema maalis samuti eksootilisi inimesi, kelle inimvahekorrad olid pisut müstilised ning salapärased. Aleksander Mülberi ,,Monsieur Vabbe" oli näituse üks erinäolisemaid ning minuarust üks erilisemaid töid, tehtud kubismi stiilis. Meenutab see-eest aga Picassot ning tundub, et ta on proovinud tema stiili jäljendada või midagi taolist. Üldiselt jäin näitusega väga rahule ning soovitan sinna minna kõikidel suurtematel kunstihuvilistel, sest näituse külastaja kohtub 20. sajandi Eesti kunstiga, mis peegeldab nii Adamson-Ericu kui ka tema eakaaslaste ja sõprade loomingulisi otsinguid kodumaal ja võõrsil.