seal midagi imeliku tehakse. Anne-Mai ja Rudolf proovivad küll selgeks teha, et see on kunst mida nad teevad aga kursant ei kuula neid vaid arreteerib nad. Edasi algab esimene vaatus. Rudolf on parimates aastates mees, kes peab oma kunagise sõbra ja kuulsa näitleja Ferdinand Vesihargi majamuuseumit. Anne-Mai (enam vähem sama vana kui Rudolf) nimetab ennast lihtsaks nõukogude leseks (näidendi jooksul räägib ta väga palju oma endisest abikaasast Leopoldist) ja kunstihuviliseks, kes külastab maestro Vesihargi muuseumi ning otsustab sinna elama jääda ja Rudolfil aidata külastajaid otsida. Ta loob muuseumis kodusema õhkkonna (paneb maalid seintele ja nipsasjakesi riiulitele) ja toob hulgaliselt uusi külastajaid. Rudolf austab ja armastab oma sõpra Ferdinandi kuigi too on kunagi Rudolfil hamba välja löönud. Koos kuulavad nad Vesihargi lindistusi, mis ei ole just kõige paremad aga Rudolf lubab, et ta õpetab Anne-Maid neid kuulama ja armastama
[lepingus taganemine; mõistliku aja jooksul; sama eesmärk]. Seega hinnavahe hüvitamist nõuda ei saa. Järeldus: Borissil pole nõude õigust. IV Kaasus Miljonär Kalle on kirglik kunstikoguja. Kõige enam vaimustavad teda ajavahemikul 1915 kuni 1940 Eesti soost kunstnike tööd. Kuid vaatamata erakordsele rikkusele on Kalle kaunis tagasihoidlik ja ise kunstikaupmeestega ei suhtle. Selleks kasutab ta oma vana sõbra Siimu abi, kellel ei ole midagi selle vastu, et avalikkus teda kirglikuks kunstihuviliseks peab. Lisaks tuleb tõde tunnistada, et sõber Siim vaatab ise ka meeleldi kauneid maale ja seetõttu meeldib talle Kallet aidata. Kord, ühel juunikuu pärastlõunal (täpsemalt 17.06.2012), palub Kalle minna Siimul kunstikaupmees Peebu juurde ja osta temalt Eduard Wiiralti joonistus ,,Daamid". Kuna Siim on ise ka päris varakas, siis ei pea Kalle vajalikuks pildi ostmiseks raha Siimule kaasa anda, vaid lubab hiljem vajaliku ostuhinna tasuda ja lisaks ühe hea margiveini kinkida. Siim
annaabi.ee 
