Mille poolest erineb renessansi arhitektuur gooti omast Gooti stiil ja renessanss on arenenud üksteise jälgedes. Gootika arenes välja 12. sajandil Prantsusmaal. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. 15. sajandil arenes välja uus stiil renessanss. Oma nime saab renessanss itaalia keelse sõna järgi, mille tähenduseks on taassünd. Hakati taas uurima vahepeal unarusse jäänud antiikaega ja seda väärtustama. Gooti arhitektuuri põhiküsimuseks olid kivilaed. Vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. Kui varakeskaegsetel kirikutel olid enamasti puukatused, ehitati gooti kirikutele juba ka kivikatuseid; kirikute seinad olid piisavat paksud, et vastata ümarvõlvide...
jooned ja kontuurid konkreetsemaid esteetilisi tundmusi. Seda näitab veenvalt isegi niisugune andeka kunstniku nagu U. Boccioni maal ,,Elastsus". Futurism on parimal juhul maalinustisõnastiku avardamine, aga kaugeltki mitte nii ulatuslik, kui lootsid futuristid ise. Nad tahtsid saada täiesti uus kunsti loojateks, kuid said noorimakunstihari kinematograafia matkijaiks. Filmis kaadrid liikusid, maalil aga jäid ikkagi tardunuks. Teisite ei võinudki olla. Seda, mida suudab üks kunstihari, ei suuda teine. Ja kui ükski ei suuda, siis tekib uus kunstiharu. Futurism sarnaneb paljuski kubismiga visa ning julge eksperimenteerimise, kunstilise mõtlemise analüütilise ja skemaatilise iseloomu poolest. Ent nad on ka küllaltki erinevad: kubistlik maal on enamasti rangelt konstruktiivne, kindla ülesehitusega, futuristlik kaootiline; kubistlikul maalil on selgemini väljendatud koloriit, futuristlikul
annaabi.ee 
