Giuseppe Verdi
teinud tulevane komponist hakkas juba varakult maestro helitöid armastama.
Seitsmeteistkümneaastaselt võttis ta ette vaevarikka teekonna Luccast Pisasse selleks, et "Aidat"
näha ja kuulda. Pikk tolmune tee, väsimus, nälg ja piinav janu olid aga meelest läinud, niipea
kui ta "jänesena" teatrisaali poetunult Verdi muusikast osa sai. Vaimustatuna koduteed mõõtes
küpses Giaccomos kindel soov temast peab saama ooperihelilooja! Muide, "Aidat" pidas
Puccini ise üheks oma elu tugevamaks kunstielamuseks.
Püüdes Verdi traditsioone jätkata, ei suutnud uue põlvkonna ja ajastu muusik kõike
jäägitult omaks võtta. Lõõmavast romantismist, heroilisest paatosest ja seikspiirlikust
25
tragöödialikkusest jäi Puccini eemale, "Traviata" lüüri1ine dramatism oli talle lähedasem. Verdi
meloodialt, harmoonialt ja dramaturgialt õppis Puccini aga väga palju. Ei häbenenud temagi