Postkommunistlik kust, postmodernistlikus olukorras
surve Breznevi reziimi poolt ning radikaalsed liikumised, välja arvatud üksikud erandid,
vaibusid. Kuidagi tuli end sobitada ametlikku kunstiellu, mis nagu eespool öeldud oli
siiski liberaalsem kui mujal suures punaimpeeriumis.
Tollane Eesti Kunstnike Liidu juht Enn Põldroos on seda stagnatsiooniaegset
kunstisituatsiooni iseloomustanud metafoorselt: meil oli jõudu lükata ennast lahti ühest
kaldast, st Moskvas tunnustatud kunstidoktriinist, kuid ei jätkunud jõudu jõuda teisele
kaldale, st ühineda euroopaliku kunstieluga.
Nii jäigi meie laevuke hulpima kusagile kahe kalda vahepeale. 1980. aastate eesti kunst ongi
midagi keskmist natuke moodsat, natuke konservatiivset, natuke radikaalset, natuke
ametlikku.
Sellises olukorras jõudsime tänasesse päeva. Esmalt algas poliitiline võitlus ja pikka aega ei
muutunud kunstis endas suurt midagi. Alles viimased paar aastat on toonud dramaatilisi
annaabi.ee 
