1970. aastate alguseks oli eesti kunst tundmatuseni muutunud. Kümnekonna aastaga oli kohalik kunst eemaldunud kaugele Moskva ametlikust kunstist. 1970. aastatel kujunes Eesti maalikunstis oluliseks hüperrealism. Tehniliselt erines uus vool samuti eeknevast- külmade, siledate pindadeg loomiseks kasutati aerograafi. 1080. aastail sai väga menukaks plakatikunst. 1990. aastate alguses muutub oluliseks foto kui iseseisev kunstidistsipliin. 2005. aastal avati KUMU kunstimuuseum, mis esmakordselt võtab pärast 1975. aastast kokku meie kunstiajaloo.
Sellest ülesaamiseks abistasid Eestit mitmed fondid. Samal ajal toimusid kunstis aga väga olulised muutused, eriti intensiivne oli 1990. a. keskpaik. Lagunesid mitmed vanad väärtushinnangud ja asemele tulid nii uued tehnikad kui arusaamad, mis meie kultuuris enne täiesti puudusid. Meie kunsti lipulaev maalikunst kaotas kümnendi algul palju oma senisest hiilgusest, traditsioonilise maali tähendus muutus Kümnendi alguses muutub oluliseks foto kui iseseisev kunstidistsipliin. Teatavasti ei loetud meil fotot nn. kõrgkunsti hulka ning näitustel seda ei esitatud. Eesti kunsti lipulaevaks muutusid 1990.aastate keskpaigast videokunst ja elektrooniline kunst. Kõrvuti videokunstiga arenesid kiiresti ka teised uue media valdkonnad. Uuenduste kõrval on püsinud ka mõned vanad traditsioonid. Kunsti kõrval on oluliselt muutunud ka kunstielu, nii Tallinnas kui Tartus kui ka väiksemates linnades on avatud kunstigaleriisid ning toimub aktiivne näituselu. Palju
annaabi.ee 
