Vana maailma muusika
Kr) kujunes välja kreekalik mõiste
MUSIKĒ (muusade kunst), mis on üsna erinev sellest, mida meie muusika all
mõistame. See hõlmab poeesiat ja muusikat lahutamatus ühtsuses – musike on
lauldes ettekantud luule, mis kreeklaste jaoks tõusist tõeliselt jumalike
kõrgusteni. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid,
kujutavat kunsti vaadati hellenismiajastuni vaid kui kunstkäsitööd. Alates
hellenismiajastust võib rääkida luulest ja muusikast omaette kunstidena, sest
nende ühtsus oli lagunenud.
Lahutamatu seos poeesiaga määrab kreeka muusika omapära. RÜTM - kreeklaste
jaoks muusika põhialus, lähtub värsi ja lühikeste silpide vaheldumisest. Värsi
ehitusega on seotud ka MELOODIA, mille elemendid on Platoni (427-347 a. e. Kr)
järgi logos (SÕNA), HARMOODIA (kreeklaste jaoks helide järgnevus) ja RÜTM
(liikumise kord). Musikē on vahetult seotud ka tantsuga.
Muusiku oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga, sest esimesteks muusikuteks
annaabi.ee 
