Eesti kunst 1918-1940
Pärast sõda jätkasid ellujäänud, kes suurema, kes väiksema eduga tegutsemist, kuid
rühmitusest enam ei räägita.
Vikerlaste loomingust võis leida nii sümbolismi, impressionismi, rahvusromantikat kui
ekspressionismi. Kunstnikuna oli kahtlemata kõige küpsem Oskar Kallis, ekspressionism
ilmus esimesena Aleksander Mülberi loomingusse, arvustustes pannakse pärast O. Kallise
surma enim lootust Balder Tomasbergile. Ilmselt mängis ühingus suurt rolli, tänasele
kunstiavalikkusele peaaegu tundmatu Välko Tuul. Tuleb tunnistada, et Vikerla legendi teeb
kauniks paleus „ … mis küll kõik võinuks olla kui...“ poleksid surnud O. Kallis, V. Tuul ja
B. Tomasberg, kui A. Mülber poleks 1921 kadunud jäädavalt Pariisi, kui nad oleksid saanud
jätkata võimsa, andeka ja uuendustele avatud olnud rühmana. Oletused teeb põnevaks ka
see, et nad olid mitte ainult kunstile pühendunud boheemid, vaid vägagi aktiivselt kunstiellu
sekkuvad ja seda organiseerida tahtvad noored.
annaabi.ee 
