Giuseppe Verdi
parandada ning tegi kõike seda märkamatult, delikaatselt, oma isikut peale surumata.
Soosingut ja populaarsust tauniva inimesena vihkas Verdi igasuguseid kompromisse ja
pugemist. Absoluutselt eitaval seisukohal asus Verdi ka reklaami ja mõjukate tutvuste
ärakasutamise küsimuses.
"Saatuse jõu" järgseil aastail oli Verdi loomingus tähelepanuväärivaks sündmuseks
"Macbethi" ümbertöötamine Pariisi jaoks seoses helilooja valimisega Prantsuse Kunstiaka-
deemia liikmeks. Ooperi lavastus "Thétre lyrique'is" 1865. a. aprillis ei andnud oodatud
tulemusi. Rezissöör, lauljad ja tantsijad Verdit ei rahuldanud ning prantsuse kriitiku süüdistus
Shakespeare'i mittetundmises solvas heliloojat hingepõhjani. Osalt põhjustas Goperi
varjujäämist ka tollal ülipopulaarse G. Meyerbeeri "Aafriklanna" grandioosne esietendus
"Macbethist" nädala võrra hiljem. Ent suure itaallase prestiiz jäi prantslaste silmis siiski endiselt
kõrgeks