Kõigepealt ta sõi. Ta avas köögikapid ja võttis esile söögikirstudest, mis kätte sai. Ta krõbistas karaskeid ja biskviite. Mis üle jäi, pillas ta põrandale. Ja neist toitis end õnnetu Popi pimedail öil tasakesi, seinaääril liikudes. Peamiselt sõi Huhuu aga aedvilja. Siis toppis ta põse täis lehttubakat ja muid vürtse. Need meeldisid talle. Ta suu hakkas vett jooksma, ja ta sülitas kui meremees. Ta päev kulus mängudes. Ta kogus purpurist vaibale heledaid pallikesi, kunstasju, lauariistu ja helmeid. Neid võis ta tundide kaupa pihus veeretada nagu laps nipkikive. Ta istus vahel ka laua taha tööle. Aga tal polnud endise Isanda püsivust. Ta lõi katki prilliklaasid, murdis jala pealt gloobuse ning rebis raamatud lõhki. Ta istus põrandal ja rullis pärgamendi lahti, aga selle asemel et silmadega uurida, katsus ta seda hambaga. Ja ta viskas rulli kõlbmatuna eemale. Siis kangutas ta lahti suure seinakella. Ta murdis ära
Kõigepealt ta sõi. Ta avas köögikapid ja võttis esile söögikirstudest, mis kätte sai. Ta krõbistas karaskeid ja biskviite. Mis üle jäi, pillas ta põrandale. Ja neist toitis end õnnetu Popi pimedail öil tasakesi, seinaääril liikudes. Peamiselt sõi Huhuu aga aedvilja. Siis toppis ta põse täis lehttubakat ja muid vürtse. Need meeldisid talle. Ta suu hakkas vett jooksma, ja ta sülitas kui meremees. Ta päev kulus mängudes. Ta kogus purpurist vaibale heledaid pallikesi, kunstasju, lauariistu ja helmeid. Neid võis ta tundide kaupa pihus veeretada nagu laps nipkikive. Ta istus vahel ka laua taha tööle. Aga tal polnud endise Isanda püsivust. Ta lõi katki prilliklaasid, murdis jala pealt gloobuse ning rebis raamatud lõhki. Ta istus põrandal ja rullis pärgamendi lahti, aga selle asemel et silmadega uurida, katsus ta seda hambaga. Ja ta viskas rulli kõlbmatuna eemale. Siis kangutas ta lahti suure seinakella. Ta
Ta nägi tema lumivalgeid juukseid ja meremees. pehmet naeratust. Ta ärkas, ja talle näis, nagu oleks Hea Isand teda hüüdnud. Ta päev kulus mängudes. Ta kogus purpurist vaibale heledaid pallikesi, Aga kui ta täiesti virgus, siis nägi ta ainult tõelust: Kurja Isandat ja rüüstatud kunstasju, lauariistu ja helmeid. Neid võis ta tundide kaupa pihus veeretada nagu tuba. laps nipkikive Ta ootas vahel veel kedagi tulevat. Ta ei teadnud, kas Isandat või keda. Ta Ta istus vahel ka laua taha tööle. Aga tal polnud endise Isanda püsivust. Ta lõi kuulis mõnikord koguni hääli üle müüri ja puukottade klobinat tänaval. Kuid
Ta nägi tema lumivalgeid juukseid ja meremees. pehmet naeratust. Ta ärkas, ja talle näis, nagu oleks Hea Isand teda hüüdnud. Ta päev kulus mängudes. Ta kogus purpurist vaibale heledaid pallikesi, Aga kui ta täiesti virgus, siis nägi ta ainult tõelust: Kurja Isandat ja rüüstatud kunstasju, lauariistu ja helmeid. Neid võis ta tundide kaupa pihus veeretada nagu tuba. laps nipkikive Ta ootas vahel veel kedagi tulevat. Ta ei teadnud, kas Isandat või keda. Ta Ta istus vahel ka laua taha tööle. Aga tal polnud endise Isanda püsivust. Ta lõi kuulis mõnikord koguni hääli üle müüri ja puukottade klobinat tänaval. Kuid
annaabi.ee 
