Joseph Haydn
lihtne üukondlik meelelahutus, mida mängiti pelgalt söömingu või
seltskondliku vestluse taustaks. Sellest sai kaalukas mitmeosaline
kontsertteos, mis eeldas keskendunud kuulamist. Haydni 104 sümfooniast on
kuulsamad 12 “Londoni sümfooniat”, kuus “Pariisi sümfooniat” ja
“Lahkumissümfoonia”. Mitu sümfooniat on saanud tunnusnime mõne
iseloomuliku kunjundi järgi (“Leinasümfoonia”, “Jaht”, “Kana”, “Sümfoonia
timpanilöögiga” jm). Pealkirjad aga ei viita kunagi muusika programmilisele
sisule ega pärime enamasti Haydnilt eneselt.
Varasel loomeperioodil püüab Haydn sageli kuulajat šokeerida rahutute
rütmifiguuride, harjumatu harmoonia ja ettearvamatu dünaamikaefektidega.
Romantilist tundearengut lisab sagedane moll- helilaad. Hiljem hakkab