Keeruliste helide valjustaju
Niisiis pole kõrgematel
sagedustel tegu mitte kindla hertside hulgaga kriitilise riba kohta, vaid kindla sagedusuhtega,
mis vastab umbes väiksele tertsile. Kõikesedasilmas pidades on huvitav, kuidas
harmooniliste spektri osahelid kriitiliste ribade skaalal jaotuvad. Kui põhitoon asub
madalamal kui 100 Hz pole mitte ühelgi osahelil eraldi kriitilist riba. Kui põhitooni sagedus
on suurem kui 100 Hz, on olukord teistsugune. Põhitoon nagu ka madalamad osahelid
kuniviiendani evivad sel juhul eraldi riba, kuid nii viies ja kuues kui ka kõrgemal asuvad
osahelipaarid langevad ühte ja samasse kriitilisse ribasse, kuivõrd nende sagedusteerinevus
on pisem kui väike terts. Keerukakujuga heli(kompleksheli) valjus formuleerub kriitilise
ribade abil. Näiteks kui teha katse sagedusel 1080 Hz, lisades kord.korralt 1% võrra
madalama siinustoone, lõpeb kuuldeläve alanemine niipea, kui oleme jõudnud 920 Hz
justkui mingi mõõt saks täis