Nimetu
rüütelkond. Ilmselt tugevad ühendused olid mk, ( pärnu, tartu jt vojevoodkonda). Aadli
piirkonnad olid oluliselt tugevamad. 16 saj alguses, kui hertsog Karl alustas Liivimaa
vallutamist ajas ta piirkondi aadlike ühendustega. Pärnu ja tartu aadlikele pakkus vanade
privileegide kinnitamist, kuid sinna juurde rääkis ka Harju-viru õiguse laiendamist sinna.
16 juuli Võnnu ja Pärnu, 17 juuli Tartu aadlikega kapitulatsiooniakt. Harju Viru õigus
laiendatakse sellega Liivimaale. See oli suur kuninha vastutulek, tegi seda selleks et
liivimaa aadlikke võita enda poole. Tehakse avaldusi, liivimaalased olid alati teretulnud,
kuid tegelik käitumine oli risti vastupidine. Kui Gustav II Adolf hakkas järk-järgult
liivimaad tagasi vallutama, siis juba 1617 tuleb üka ja teine piirkond rootsi riigi
koosseisu. Kui ilmuvad kutsutakse tema ette kohalikud liivimaa aadlikud, kes kohale
kutsutud said, siis aadlikud esitasid pave, et ka nende vanu privileege kinnitataks , kuid