Torm - Lühike ülivõrre, lühike mitmus
taevalaotusi. Kuid siis kuningriik langes, ma ei mäletagi enam, miks, kuid ühel päeval
polnud enam kohta, kuhu pageda maailma kurja eest, ega süli, kuhu pead toetada.
Kusjuures, see polnud inimjõud, mis võitmatud müürid langetas. Tõusis vägevaim
tuul, kitkudes pühast maast puid koos kõigi nende juurtega, taevalaotuses mässasid
ähvardavaimad välgud, väänlesid õhukeerised see oli karistus: liiga õitsev ja
õnnelik oli kuninglaste elu, nad olid unustusse jätnud maisuse aheldavad piirid,
kohustused kõigevägevamate ees ja oma lubadused rahvale. Ma kahetsen, nende
kõigi eest."
,,Mis edasi juhtus?"
,,Kuningas aheldati merre rahvas süüdistas hävingus trooniperet. Ta vanimad
pojad ohverdati tähtedele, noorim neeti igaveseks ekslema, õnnelik prints polnud
enam eal nii õnnelik ega pimestatud rikkuse hiilgusest."
Bard vaikis, ka lapsed ei lausunud enam midagi. Nad mõistsid, et see oli bard