VARAUUSAEG
Tänu Prantsusmaa toetusele sai Rootsi 1679 Preisimaaga sõlmitud St. Germaini ja
samal aastal Taaniga sõlmitud Lundi rahuga kõik kaotatud alad tagasi.
Saavutatud positsioonide kaitsmine nõudis Rootsilt ka suuremaid rahalisi vahendeid. Alates 1672
aastast iseseisvalt valitsema asunud Karl XI [166097] kehtestas 1680. aastal Rootsis absolutistliku
kuningavõimu, sarnaselt Taanile, kus kuningas Frederik III [164870] oli kehtestanud absolutistliku
valitsemise juba 1665. aasta kuningaseadusega (Kongelov). 1680. aasta oktoobris Rootsi riigipäeval
välja kuulutatud reduktsioon suurendas oluliselt riigi sissetulekuid, teisalt aga parandas talurahva
olukorda, võimaldamaks 1682. aastal läbi viia sõjaväereformi: nekrutitena armeesse võetud
talupoegadest sõdurid jäeti kindlaksmääratud korra kohaselt (indelningsverket) küla ülalpidamisele.
Kuningas asus taotlema ka meretaguste valduste senisest tihedamat integreerimist. Just Karl XI