Vana-Egiptus
IV aastatuhande lõpust. Kord taandudes tagaplaanile, kord esile tõustes saab see
ikonograafiline motiiv vaarao kujutamisel üheks tähtsamaks. Egiptuse kaitsmise püüdega
seostub soov võimaluse korral "laiendada" tsivilisatsiooni uutele aladele. Seda tingisid
kaubanduslikud huvid ja kariloomade ning tooraine vajadus". Sõjakäikudest Aasiasse
jutustavad peamiselt ikonograafilised allikad. Eriti olulised on Egiptuse kirdepiiril asuva
Siinai poolsaare kuningaraidkirjad ja reljeefid, mis loodi sõjalis-töönduslike
ekspeditsioonide ülemate käsul. Enamasti ei kajasta nad ekspeditsioonide käigus
toiminud sündmusi, vaid annavad nappide ja stereotüüpsete ütlustega teada
rohkearvuliste vaenlaste hävitamisest. Eraldi ikonograafilist analüüsi vääriksid need
Siinail olevad reljeefid, millel kujutatakse kinniseotud asiaadi hukkamist. Vang
surmatakse traditsioonilisel viisil kuningas virutab kirve või nuiaga vastu vaenlase
pead