Vana-Idamaade haridusest
laeva- või kanaliehitusele. Kolmandad hakkasid valitsema maa majandust.
Preestrite pojad asusid tavaliselt oma isa jälgedes tegutsema ning nendele olid
tavaõpingutele lisaks veel salaõpetuste kursused, kus õpiti põhjalikult lausumist,
loitse ning ennustamist.
Sumeri naistel jagunesid rollid vastavalt seisusele, vanusele ning isiklikele
võimetele: naine kuulus kas kuningaperekonda, oli kodanikunaine, preestritar, nunn,
lesk, lauljanna, tantsijanna või orjatar.
Kuningaperekonnas kindlustas naine endale koha pärast seda kui oli
sünnitanud meessoost järeltulija. Siis teda austati ja kummardati. Kuigi naine oli
üldjuhul mehega võrreldes tagaplaanil, leidus siiski ka juhtumeid, kus naine sai
endale mehe privileegid. Kõrgemast soost naised võisid tegeleda teaduse või
kirjandusega, nad said olla näiteks ülempreestritarid.
Kodaniku perest pärit tüdruk anti lepingu alusel pruudiks juba varases
lapsepõlves
annaabi.ee 
