AJALUGU - KESKAEG , PÕHJALIK KOKKUVÕTE
Gediminase poja Algirdase valitsuse ajal. Leedu valdusse kuulusid paljud Vene alad. Leedu oli XIV sajandiks
suurriik, kuid leedulased polnud võtnud vastu ristiusku ja see andis Saksa orduriigile õiguse neid rünnata. Oli ju
ordurüütlite peamine ülesanne valeusuliste ja paganatega võidelda. Saksa orduga oli hädas ka Poola, kus oldi küll
katoliiklased, kui sakslased tahtsid Poola arvelt oma valdusi laiendada. Tänu ühisele vaenlasele sõlmiti 1385. aastal
Poola kuningannaJadwiga ja Leedu suurvürst Jogaila vahel ühinemise leping. Jogaila kohustus oma alamatega vastu
võtma ristiusu. 1386. aastal peeti pulmad riikide valitsejate vahel. Sinna olid kutsutud ka Preisi orduriigi esindajad,
kui nemad tõid Leetu laastava retke ja leedulased ristiti 1387. Aastal viimase Euroopa rahvana. Otsustavaks
jõukatsumiseks sai aga Grunwaldi lahing, kus Orduriik sattus ränga kaotuse tõttu suurde rahahätta. Ordu oli
värvanud palju palgasõdureid, kes nõudsid nüüd tasu
annaabi.ee 
