Sissejuhatus keskaega
vähenes.
Investituur läänistamise protseduur, kus vasall tõotas ustavust oma senjöörile ja
senjöör lubas vasallile kaitset ja maad.
Läänisuhe oli lepinguline. See tähendab, et kummalgi poolel olid oma
kohustused, mille täitmatajätmisel vasallisuhe katkes. Läänisuhe oli hierarhiline.
See tähendab, et üks lepingupool oli teisest kõrgemal positsioonil. Läänisuhe oli
isikuline. See tähendab, et kehtis põhimõte ,,minu vasalli vasall ei ole minu
vasall" ehk kuningalle allusid ainult suurfeodaalid, aga mitte enam väikefeodaalid
ega rüütlid, kes allusid nende suhtes üks aste kõrgematele. Läänipüramiidi
kõrgeim isik oli kuningas. Kuningale allusid suurfeodaalid, kellele omakorda
allusid väikefeodaalid. Kõike madalamal positsioonil olid rüütlid.
Immuniteedikirjade järgi läksid osad riigivõimu funktsioonid suurfeodaalidele.
Suurfeodaalid said õiguse kohut mõista ja makse koguda.
Talupoja ja tema isanda suhe erines vasalliteedist