Pronksiaegsed tsivilisatsioonid
poliitilise võimu lähtekoht.
Aja jooksul hakkas aga riigijuhtimises üha suuremat rolli mängima preesterkonnast
sõltumatu kuningas. Ühes sellega suurenes ka kuningalossi osa linna arhitektuuris. Kuningas
oli eelkõige sõjapealik. Tema tähtsuse tõusu linnriigi valitsemises võisidki põhjustada
sagedased linnadevahelised konfliktid. Kuid kuningas täitis ka kõrgema kohtuniku ülesannet.
Nagu templitele, nii kuulusid kuningalegi suured maavaldused. Kuningavõimu tugevnedes
hakkasid templid ja preesterkond järkjärgult kuninga võimu alla langema.
Olulise osa linnriigi elanikkonnast moodustasid vabad kodanikud sõltumatud talupojad
ja käsitöölised. Nemad moodustasid linnriigi sõjaväe põhijõu ja omasid sellest tulenevalt ka
õigust linnriigi valitsemist puudutavates küsimustes teatud määral kaasa rääkida. Sumeri
linnriikides oli nii kodanike rahvakoosolek kui ka aristokraatlik vanemate nõukogu.