Loominguline töö vene luulest, Jessenin, Gumiljov
lõplikku millelgi saabuvat paratamatut lõppu. Ehk suvehommikust saab millalgi ka sügisene
hommik. Samas on too luuletus piisavalt positiivne, rõhutades, et lõpp pole kurb, kui enne
seda on piisavalt rõõmu nauditud.
Teiseks luuletajaks valisin Gumiljovi. Temalt toon esimesena välja luuletuse ,,Ulmad" mille
sisu on ronga vestlus kerjusega, kus esimese mõttelend juhatab nad kaugele unistustemaale.
,,Mõte lennukalt kaugusi puutus, vaene hütt muutus kuningakojaks..." Hurtsik saab peagi
tagasi oma endise kuju ning see toob kaasa endisest suurema rahulolematuse. Võimalik, et
pettumuse kartmine hoiab paljusid inimesi unistamast nii igapäevaelu tasandil kui ka
tulevikuplaanides. Samas kõlab rahva ütlemine: ,,Palju tahad, vähe saad; vähe tahad, ei saa
midagi." Ühesõnaga elu on helde inimestele, kes on oma soovid ja plaanid teada- kes on
näinud piilumas valgusvihku udus.