V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
häbipost teeristil või mõni jäänus Philippe Auguste'i aegsest tänavasillutisest, neist toredaisl
kiviplaatidest tänava keskel, mis olid määratud ratsanike jaoks ja mis kuueteistkümnendal
sajandil asendati viletsa kiviteega, mõni tühi tagahoov läbipaistva keerd-trepitornikesega,
nagu neid tehti viieteistkümnendal sajandil ja nagu neid veel Bourdonnais' tänaval näha
võib. Ja lõpuks lääne pool, Sainte-Chapelle'ist paremat kätt jõe ääres seisis Justiitspalee oma
tornidega. Kuningaaiad Vanalinna läänepoolses otsas varjasid oma kõrgete puudega
ülevedajate saarekest. Mis puutub jõesse, siis polnud Jumalaema kiriku tornide otsast teda
kummaltki poolt Vanalinna näha: Seine oli kadunud sildade alla, sillad aga majade alla.
6
6
Kui pilk libises üle nende sildade, kus majade katused olid roheldunud ja vetcaurust
enneaegu hallitama löönud, ja suundus vasakule ülikoolilinna poole, siis torkas kõigepealt