Toompea
saadetud ja seda ei läinud enne lahingut vaja. Kui siis ristilipp kuninga
Toompea nõlval asunud telgist alla lahinguväljale toodi, võis see tõesti
imena näida.
Ühe versiooni järgi andis lahke Taani kuningas osa oma maast
kasutada all-linnale, mille peale rõõmus linnakodanlus paiga Taani
Kuninga aiaks ristis. Pärimuse kohaselt ulatuvad konkreetsed teated
alast, mis tuntud Taani Kuninga aiana, aastasse 1310.
Millal Tallinna linnale kuulunud kuningaaia-alune territoorium
erakätesse siirdus, pole täpselt teada. Arvatavasti sai see teoks 18.
sajandil, mil Neitsitorni kahte korrust hakati kasutama
elamukorteritena. Veel 1939. aastal kastutati maa-ala eraaiana,
misjärel natsionaliseeriti.
Kiek in de Kök
Sõjatehnika areng tekitas 15 saj. vajaduse Tallinna kaitseehitiste
moderniseerimise järele ja nii rajati Tallinna kõrgeim suurtükitorn
oma esialgsel kujul aastatel 1475-1483.