"kuningaaedu" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Ta möödus ülikoolilinnast ja Saint-Germaini eeslinnast, ta tahtis linna sisse minna võimalikult hiljem. Nii läks ta piki Pre-aux-Clercs'i, pöördus siis tühjale jalgrajale, mis seda aasa lahutab Dieu- Neufist, ja jõudis lõpuks jõe äärde. Seal leidis dom Claude ühe paadimehe, kes teda mõne Pariisi teenari eest mööda Seine'i ülespoole viis kuni Vanalinna sillani ja maha pani tollele tühjale neemele, kus lugeja kord juba unistavat Gringoire'i nägi ja mis teisel pool kuningaaedu paralleelselt Lehmade ülevedaja saarega vette küündis. Paadi ühetooniline kiikumine ja vee sulin suigutas kuidagi õnnetut ClaudeM. Kui paadimees oli juba lahkunud, seisis ta ikka veel kaldal tuimalt enese ette vaadates ja kõike ainult läbi suurendava lainetuse tajudes, mis kõigest ümbritsevast talle mingi fantasmagooria lõi. Tihti mõjub suurest murest tekkinud väsimus nõndaviisi meie meeltele. Päike oli juba kadunud Nesle'i kõrge torni taha. Oli videvik